Oled sa kunagi märganud, kuidas värvipliiatsitega lihtalt sodimine või vanade multikate vaatamine tekitab tunde, nagu oleksid hetkeks jälle kodus? Mitte oma korteris või linnas, vaid südames – seal, kus kunagi mängisid, unistasid ja uskusid maailma headusesse.
See hetk ei ole juhuslik. See on kidulting – teekond tagasi enda juurde.
Mis on kidulting?
Kidulting (ingl. kid – laps, adult – täiskasvanu) kirjeldab nähtust, kus täiskasvanud pöörduvad teadlikult tagasi lapsepõlvest tuttavate tegevuste juurde. See võib olla joonistamine, legodest torni ladumine, kaisukaru kallistamine või nukkude ja arvutimängude mängimine.
See ei ole eskapism, vaid emotsionaalne enesehool. Psühholoogid nimetavad seda sisemise lapsega kontakti loomiseks, millel on üllatavalt sügavad tervendavad mõjud – nii psüühikale kui kehale.
Harvardi meditsiinikooli uuringud kinnitavad, et mängulised tegevused võivad suurendada dopamiini ja serotoniini tootmist, mis on seotud parema tuju, keskendumisvõime ja isegi immuunsüsteemi tugevnemisega.
Miks kidulting meid köidab?
Me elame maailmas, kus efektiivsus loeb rohkem kui empaatia, ja tulemused kaaluvad üle tunded. Kidulting ei luba mitte ainult puhata – see kutsub sind tagasi äratundmise juurde.
- See vähendab stressi ja ärevust – turvalised tegevused seostuvad ajus rahu ja tuttavlikkusega.
- See taastab loovuse – psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi on öelnud, et mänguline loovus viib meid “vooseisundisse”, kus unustame aja.
- See võimaldab töödelda valusaid tundeid kaudselt, ilma hirmuta – just nagu laps, kes mängib läbi oma päevaseid muresid, saame meiegi turvaliselt avada allasurutud kihid.
Kidulting ja kunstiteraapia
Kunstiteraapia on üks ehedamaid viise kidulting‘u rakendamiseks teraapilisel eesmärgil. See ei eelda oskusi ega tulemusi, vaid ainult kohalolu.
Ameerika kunstiteraapia assotsiatsiooni andmetel aitab regulaarne loov eneseväljendus parandada meeleolu, alandada kortisoolitaset (stressihormooni) ja toetada posttraumaatilist tervenemist.
🖌 Harjutus: Too teraapiasse kaasa üks ese või joonista loovpäevikusse pilt oma lapsepõlvest. Mis tundeid see sinus tekitab? Millist lugu see räägib?
Kidulting kui eneseaktsepteerimise praktika
Kidulting on midagi enamat kui nunnu nostalgia. See on viis öelda iseendale:
„Sa oled väärt mängimist, rõõmu ja pehmust – ka täna. Just täna.“
See aitab:
- luua emotsionaalset sidet oma lapsepõlve minaga;
- tuua teadvusse vanu vajadusi, mis on jäänud täitmata;
- kasvatada enesekaastunnet – oskust olla enda vastu hell, mitte karm.
Psühholoog Carl Jung kirjutas:
„Tõeline tervenemine algab siis, kui sisemine laps saab lõpuks kuulda sõnu, mida ta vajas: Ma näen sind. Sa oled oluline.“
Kidulting pole põgenemine – see on tagasipöördumine
Kidulting ei tähenda lapseks tagasi muutumist, vaid täiskasvanuna lapse enda omaks võtmist. See on õrn mäletus, et rõõm ei ole kadunud – see on lihtsalt kihtide alla mattunud.
Loovus ei vanane. Sisemine laps ei kao.
Ta ootab sind – puhta põnevusega – et sa tuleksid ja mängiksid.
Soovitused alustamiseks:
- Võta kätte värvipliiatsid – isegi kui see tundub „rumal“.
- Vaata oma lemmikmultikat – kas mäletad, milline see oli?
- Otsi üles vana mänguasi – ja lihtsalt ole temaga.
- Mine lõbustusparki, ilma lasteta – lubades endal olla hetkes.
Kui soovid kogeda kidulting‘u jõudu professionaalses ja toetavas keskkonnas, oled oodatud kunstiteraapia seansile. Sinu sisemine laps ootab sind juba ammu. Võta temaga taas ühendust.
