LOOVTERAPEUT (MSC) KELLI SEVILLA KOOK

Minuga kohtumine on eelkõige kohtumine inimesega, mitte meetodiga.

Usun, et igal inimesel on oma tempo, oma lugu ja oma tõde. Inimest ei ole vaja parandada ega kuhugi suunata, vaid päriselt kohata – just seal, kus ta parasjagu on. Ilma hinnanguta ja kiirustamata.

Oma töös näen ikka ja jälle, et usaldus ja kohalolu on tervendavad. Kui inimene saab olla hoitud ruumis, kus ei pea end kokku võtma ega tugev olema, hakkab tasapisi taastuma kontakt iseendaga – oma tunnete, vajaduste ja sisemise selgusega. Sageli jõutakse sellesse punkti alles siis, kui koormus on olnud pikka aega liiga suur ja üksi kandmine nõuab lõivu.

Mind on alati paelunud see, kuidas inimesed väljendavad end ka siis, kui sõnu ei ole. Pilgud, kehahoiak, pausid, pildid ja detailid räägivad sageli rohkem kui pikad seletused. See tähelepanelik vaatlemine, intuitiivne tajumine ja märkamise oskus on kujundanud minu viisi inimestega töötada – aeglaselt, tundlikult ja sügavuti.

Visuaalkunstiterapeudina toetun lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtetele, kus tähelepanu on inimese tugevuste ja olemasolevate võimaluste märkamises. Fookus ei ole niivõrd probleemil, vaid sellel, kuidas taastub ühendus sisemise tarkuse ja elujõuga.

Loovteraapias ei pea kõike sõnadesse panema. Visuaalne väljendus – kujundid, värvid, fotod ja sümbolid – aitab nähtavaks teha selle, mis on jäänud alla surutuks või sõnastamata. Pilt loob ühtaegu distantsi ja kontakti: võimaluse vaadata oma kogemust kõrvalt, turvaliselt ja uue nurga alt.

Kasutan oma töös ka lahendustele orienteeritud maaliteraapiat (LOM), perekonstellatsiooni ja fototeraapia meetodeid, mis toetavad suhete, rollide ja sisemiste seoste uurimist visuaalse peegelduse kaudu. Need lähenemised aitavad sageli selgemalt näha, kus on võetud liigset vastutust, kuhu kaob jõud ning kuidas taastada sisemist tasakaalu ja oma õiget kohta.

Minu taust loova praktikuna on õpetanud mind hindama struktuuri, selgust ja kompositsiooni ka siis, kui töötame keeruliste ja mitmekihiliste sisemiste teemadega. Isegi kaoses on võimalik leida vorm, rütm ja tähendus.

Olen saanud väljaõppe töötamiseks ka väga haprate ja kaotusega seotud kogemustega. See on süvendanud minu oskust hoida ruumi valusate ja sõnastamatute lugude jaoks rahulikult, vastutustundlikult ja hoitult.

Minu jaoks ei ole teraapiaseanss kunagi lihtsalt töö. See on inimsuhe, kus sünnib kontakt südamest südamesse – vaikuses, loomingus või sõnas. Alati austusega ja hinnanguvabalt.

Ka mina olen sellel teekonnal. Õpin iga kohtumisega midagi uut inimese sisemaailma kohta – ja ka iseenda kohta. Just see hoiab selle töö elusa, ausa ja inimlikuna.