Meie igapäevaelu on täidetud lugematute rollidega – oleme kellegi ema, tütar, partner, kolleeg, juht, sõber, hooldaja. Hommikust õhtuni liigume ühest rollist teise, justkui vahetaksime maske. Püüame olla piisavad, kohal, usaldusväärsed. Meie fookus on sageli väljaspool iseennast. Aga kuhu jääb selles kõige sees mina ise, see tõeline mina?
Kui rollid hakkavad meid määratlema
Paljud meist on kogenud hetki, mil tundub, et iseenda jaoks ei jäägi ruumi. Isegi siis, kui lõpuks avaneb võimalus aeg maha võtta, hiilib ligi süütunne – justkui peaksime ka puhkehetkel olema produktiivsed, kasulikud, vajalikud kellelegi teisele. Meil on harjumus mõõta oma väärtust tegutsemise kaudu. Ometi sünnib tõeline kasu sageli just pausidest.
Vahel ongi kasulik lihtsalt olla. Hingata. Vaadata enda sisse. Lasta lahti ootustest ja kohustustest. Ja just siin – nende vaiksete hetkede sügavuses – saab loovus õide puhkeda.
Loovus kui kontakt iseendaga
Loovuses peitub erakordne jõud. Kui me loome – joonistame, kirjutame, pildistame, maalime või lihtsalt voolime mõtteid paberile –, ei pea me vastama ühelegi standardile ega ootusele. Me ei esinda ühtki rolli. Me ei pea olema „head“ ega „valmis“. Me lihtsalt oleme.
Sellises loomises peitub midagi puhast ja ehedat – sillake meie tõelise olemuse juurde. See on võimalus kogeda kohalolu, kontakti oma tunnete, soovide ja vajadustega. Loovus ei küsi oskusi ega lube – ta ootab vaid julgust kohal olla.
Mida loovus meile annab?
Kui me loome, kohtume iseendaga – mitte emana, mitte töötajana, mitte partnerina, vaid inimesena, kellel on mõtted, tunded, unistused. See on kingitus, mida peaksime endale sagedamini lubama – ilma süütundeta, ilma ettekäändeta.
Loovus aitab leida selgust, rahu ja tähendust. Ja kui me pärast sellist sisemist kohtumist naaseme oma rollidesse, suudame neid kanda kergema, teadlikuma ja ehedamana.
Kunstiterapeudi soovitus: lihtne harjutus rollidest eemaldumiseks
Proovi järgmist loovharjutust, et paremini tunnetada oma sisemist mina väljaspool igapäevaseid rolle.
Harjutus: „Kes ma olen, kui ma ei pea midagi olema?“
🖌 Võta 15–30 minutit vaikust ja aega iseendale.
📄 Vali meeldiv paber ja loovvahendid – pliiatsid, pastellid, akvarellid või ajakirjaväljalõiked.
🧘♀️ Sulge silmad ja hinga sügavalt paar korda. Küsi endalt:
Kes ma olen, kui ma ei pea olema mitte kellegi ema, tütar, töötaja või sõber? Kui ma ei pea mitte midagi saavutama ega tõestama?
🎨 Too see tunne või kujutlus loovtöösse – abstraktselt või kujundlikult, täpselt nii, nagu keha ja meel lubavad.
Mõtlemiseks pärast harjutust:
-
Millised tunded või mõtted kerkisid?
-
Millised sümbolid või värvid sind kõnetasid?
-
Mida see töö sulle iseenda kohta rääkis?
Loovus ei ole luksus, vaid elutähtis kontakt iseendaga. Kui soovid selles protsessis tuge, oled alati oodatud kunstiteraapiasse – turvalisse ruumi, kus saad avastada, kes sa oled rollide ja ootuste alt.
🖼 Loovus ei ravi kõike, kuid aitab paremini kuulda, mida su hing tegelikult vajab.
Kui tunned, et vajad kaaslast sellel teekonnal…
On hetki, mil on keeruline üksi rollidest lahti lasta või loovusesse süüvima hakata. Mõnikord vajame lihtsalt turvalist ruumi, peegeldust või julgustust, et astuda esimene samm tagasi iseenda juurde.
Kui tunned, et soovid neid teemasid sügavamalt uurida – oma rolle paremini mõista, loovust taas avastada või iseenda häält selgemalt kuulda –, siis oled südamest oodatud kunstiteraapiasse minu juurde.
🎨 LoovusStuudios ootab sind aeg, ruum ja tähelepanu – just nii, nagu sa parajasti oled.
📍 Vastuvõtt toimub Tallinnas, Masina 22 // või online
📬 Kirjuta julgelt: kelli@kunstiterapeut.ee
Iseendani on palju teid. Mõnikord algab see tee ühest pliiatsijoonest või sügavamast hingetõmbest.

